Frankfurt- Euroopa suurim lennujaam, tohutu suur.
Liikusime kindlalt - direktor Merike ees ja õpetaja Merike taga. Kõik teed viisid lõpuks õige värava juurde. Tunnike aega ringi liikumiseks. Saksamaa ilm oli imelik - taevas nägi sünge välja nagu suure tormi ootel.
Larnaca lend nihkus 40 minutit edasi, rahvas muudkui ootas, meie ka ja väsimus hakkas kallale tulema, sest öö lähenes.
Aga lennuki peale me saime ja õhus tegi piloot selle aja tasa, nii et kohale jõudsime õigeaegselt kell 2.10 öösel. Lennukis anti padi ja tekk ka, kõik püüdsid magada, Veronika kurtis , et naaber Eleri oli liiga nukiline. Et reis igav ei oleks, anti jälle süüa - soe makaroniroog. Kuidagi sai fooliumi pealt ära ja maitses küll. Mingi šokolaadi maius oli ka. Merike K oli juba vedeliku puuduses ja teised ka muudkui jõid vett. Maarjal kõrvad lukus. Lennuk oli rahvast täis.
Öine maandumune Larnacas oli imeline, sest lennukiaknast paistis tuledes linn. Larnaca lennujaam on kohe vee ääres.
See pilt on Nicosia katustest, lähemal katuse peal on näha veetünn - tavaline pilt, sest vesi ei ole Küprosel nii endastmõistetav kui meil. Sel aastal polnud probleeme, sadas vihma ja oli ka lund. Tünnid on tagavaraks, kui vesi peaks otsa sama. Süsteem on päris keeruline. Raskematel aegadel püütakse merevett soolast puhastada ja paljud käivad ka igapäevast vett lihtsalt ostmas suurte kanistritega - ajal kui valitseb veepuudus. Ka päikesepaneelid paistavad fotol. Ja üldse on katused koht, kus käiakse, näiteks grillimas. Meie olime Andromachi maja katusel vaadet nautimas. Maa peal eriti ruumi ei ole, maja majas kinni ja aedasid ka pole. 
No comments:
Post a Comment