Järgmised lennud polnud enam nii hirmu tekitavad.
Küprosel imestas mind see, et sidruni- ning apelsinipuud kasvasid tänavatel, ning kohalikud kõndisid tavaliste nägudega neist mööda, ilma et tekiks kiusatus apelsine maitsta. Mina pidin end väga tagasi hoidma, et mitte sidruneid ja apelsine võtta.
Nädal aega, mil me Küprosel olime, elasin ma Sophocleosi pere juures. Mind võttis vastu Panayiota, kes tantsib balletti, ning on väga sõbralik ja rõõmsameelne tüdruk. Tal on vanem õde, ema ja isa ning kaks ülipisikest kassipoega. Perekond oskas rääkida inglise keelt, ning olid väga hoolivad, külalislahked ja supper sõbralikud. Käisin Panayiota balletti trenni vaatamas, ning ta rääkis, et tema isa on praeguse (kus P. ja tema õde trennis käivad) ballettistuudio projekteerinud. Tema isa ja ema mõlemad on arhitektid. Olin ja endiselt olen väga õnnelik, et ma Sophocleosi perekonda sattusin! :)
Alati olime tegevuses, ning kui Panayiota pidi kuskile tundidesse minema, siis sain ma teiste tüdrukute poole minna.
Lisan veel mõningaid pilte...
Olen väga õnnelik, et ma sellel reisil käisin! Seltskond oli suurepärane, toidud olid maitsvad (v.a. nende must leib) ning meeleolu oli enamus ajast kõigil lihtsalt rõõmus. Ning veel meeldis mulle seal mäed ning inimeste uskumused ning muidugi ka soojad ilmad. :)
